Eelmisel nädalal pidas Vabariigi President Kersti Kaljulaid oma selle aasta tähtsaima kõne. Järjekorras viienda ja võimalik, et ka oma viimase.
Kõne, milles on 2115 sõna, on täispikkuses väljas president.ee lehel, kus on olemas ka kõne inglise- ning venekeelse tõlkega tekstid.
24-minutilise kõne video leiab ERR-i uudisest ja Kersti Kaljulaidi nimeliselt Facebooki kontolt. Mõlemast on see tänaseks kadunud teiste uudiste ja lugude taha.
Vabariigi Presidendi tegevust koordineerib ja infovahetust meedia ning avalikkusega juhib Vabariigi Presidendi kantselei, kes 2008. aastal avas Vabariigi Presidendi YouTube’i kanali. 13. aasta jooksul on sellesse laetud 120 videot, millest 32 on seotud Kersti Kaljulaidiga. Mõned pöördumised, mõned tegemiste ülevaated ja üks jõulukaart.
Samal kanalil on väljas president Toomas Hendrik Ilvese uusaastatervitused ja aastavahetuse intervjuud, kuid mitte ühtegi Vabariigi Presidendi aasta kõige tähtsamat kõnet.
Eestil ei ole mõtet võrrelda end USA-ga, kus White House Youtube’i kanal arhiveerib iga presidendi tegemised eraldi ning kus Joe Bideni tegemistest on veidi rohkem kui kuu jooksul rohkem klippe (133) üles laetud kui Eestil kogu ajaloo jooksul. Aga miks me ei võiks end võrrelda Lätiga, kes Eestiga samal ajal oma presidendile Youtube’i kanali avas? Tänaseks on sellel 1866 videot, millel üle 1,5 miljonit vaatamise, samal ajal kui meie presidendikantselei 120 videol vaid veidi üle 113 000.
IT-riigina üha vähem tuntud Eesti on jätnud kasutamata Youtube’i võimalused oma presidendi tegemiste kajastamiseks. Tasub teada, et Youtube’i on populaarsem kui Facebook, mida ka Vabariigi President aktiivselt kasutab, kuid mille konto jääb tema kasutusse ka peale ametiaja lõppu. Presidendikantselei Youtube’i kanal jätkab aga sel sügisel uue presidendi tegemiste kajastamist, olgu selleks isikuks tänane president või keegi teine.
Eelmisel nädalal pidas kõne Vabariigi President, olgugi, et selles rollis oli Kersti Kaljulaid. Kõik Vabariigi Presidendi tähtsamad kõned ja pöördumised peaksid olema videokujul lihtsalt leitavad, seda nii eesti-, vene- kui ka inglisekeelsete subtiitritega. Need on keeled ka president.ee veebilehel. Üks tõlketeenuseid pakkuv Eesti startup oleks saanud kaasa aidata, et meie presidendi kõne oleks esimene, millel oleks Youtube’i videol subtiitrid kõikides Euroopa Liidu keeltes.
Külastatavuselt maailma teist veebilehte ei tohiks võtta videoarhiivina, kuhu venekeelsele vaatajaskonnale mõeldud video üles laadida pealkirja all “Vabariigi Presidendi väitlusturniir (Rus)“. Youtube’i näol on sarnaselt Facebookiga tegemist ka sotsiaalmeedia keskkonnaga, kus kanali tellijad (presidendikantseleil hetkel 469) näitavad, et soovivad samalt kanalilt ka edaspidi videopildis infot saada.
Tänane Vabariigi President pole seda võimalust kasutanud, aga võibolla sügisel valitav uus president suudab oma kantselei video teemadel paremini tööle panna.
Estonian 
English