Eesti internetiguru Peep Laja kirjutas 2009. aastal, et edu saladus on 10 000 tundi (ehk ca 5 aastat) tööd. Samas on ta soovitanud, et kui soovid mingil teemal teistest 10 korda rohkem teada saada, siis alustuseks piisab 10 raamatu läbilugemisest.
Josh Kaufman rääkis oma TED Talkis, et mingi ala äraõppimiseks piisab 20 intensiivsest töötunnist ning tõi näite oma kitarriõpingutest.
Videomaailma rollid
Videote tootmise maailmas on suures plaanis 4 tähtsat rolli:
1) Operaator / valgustaja / helimees – karakter, kes teab, kuidas kaamerat käsitleda, mis nurga alt saab häid kaadreid, kuidas peaks olema valgus ja heli jne.
2) Produtsent / direktor / lavastaja / režissöör – tegelane, kes teab, mis peaks olema lõpptulemus ja lugu, vajadusel kamandab kaadrisse jäävaid inimesi (näitlejaid), valmistab ette võttepaiga ja varustuse jne.
3) Montaaž / editeerija – see kes, ülesvõetud materjalist lõikab kokku lõpplahenduse. Lisab ka sobiva taustaheli või -muusika jne.
4) Turundus / ristmeedia / müük – üldjuhul see, kes esialgu projekti maha müüb ning tegeleb selle hilisema levitamise ja turundusega ning planeerib uusi võtteid ja teemasi.
Minu nägemuse järgi on videotiimis minimaalselt 2 inimest, kellest ühe roll on video üles võtta, jälgida selleks kogu vajaminevat tehnilist poolt (rollid 1 ja 3) ning see hiljem valmis lõigata ning teine, kes teab, mida on vaja filmida, mis on video lugu ja teab midagi ka müügist, turundusest, PR-is ning suhtleb kliendiga (rollid 2 ja 4).
Ühe-mehe-bände, kus üks mees on nii õhtujuhi, DJ, solisti kui vastutava toitlustaja rollis esineb Eestis ka teistes valdkondades, kuid ma ei usu ühtegi programmeerijat, kes ühteviisi hästi teaks nii ID kaardi halduslahenduse rakendust veebilehele, kui veebiturundust ja oskaks samal ajal ka kliendiga suhelda ning projekte müüa.
2 inimest on videotiimis siiski minimaalne arv – suurematel võtetel on ainuüksi operaatori – valgustaja – helimehe – makeupi – jooksupoisi jne rollides kümneid inimesi, kuid videoalal tegijaks saada soovides vali esmalt, kas tahad:
- filmida, monteerida ja muud tehnilist tööd teha või
- võtteid juhtida, turundada, müüa ja vajadusel ka artikleid koostada.
Kui soovid mõlemal alal eksperdiks saada, siis arvesta 20 000 tunniga ehk 10-aastaga. Loe kindlasti läbi 10-sammu kuidas saada edukaks ja rikkaks videotootjaks ehk tegelikult peaks turundaja omama videotootmist vähemalt algtasemel ning operaator teadma turunduse põhitõdesi.
Balti Filmi- ja Meediakoolis pead samuti valima kas õpid audivisuaalset meediat ja filmikunsti või oled rohkem lavastaja, produtsent või ristmeedia turundaja. Siseinfo ütleb, et lähiajal ühendatakse TLÜ kommunikatsiooniinstituut BFM-iga ehk veelgi rohkem saab ajakirjandus ja videotöötlus üheks supiks.
Enese täiendamiseks ei pea aga sugugi kooli minema – väga mitmed videotootjad on oma oskused omandanud internetipõhiselt, näiteks “Aasta Videoturundaja 2013” tiitli saanud Pico Productionsi tüübid.
Ajakirjanik – operaator?
Eesti online ajakirjandus on liikumas üha rohkem videouudiste edastamise suunal, kuid seda tihti “sunniviisiliselt”, mida võib näha Postimees Online näitel, kus häid lugusi kirjutav ajakirjanik on teinud uudisest ka käsikaameraga video ning on selle YouTube videoediteerijaga kokku lõiganud.
Ajakirjanik operaatorina on samahea kui müügimees C++ programmeerijana – need on täiesti erinevad valdkonnad. Sama ei saa väita pildi ja liikuva pildi tootjate ehk foto- ja videograafide osas. Üsna pea on käes aeg, kus Eesti meedia fototoimetused on ühendatud foto- ja videotoimetusteks ning fotograafidelt nõutakse elementaarseid video tootmise oskuseid.
Heaks näiteks on kunagine koolivend Veiko Tõkman, kes Äripäevas alustas fototoimetajana juba 2006. aastal, kuid õige pea õppis ära ka videotöötluse ning on loonud mitmeid Äripäeva videouudiseid.
Tänaseks on Veikost saanud Äripäeva loovjuht ning hiljuti tegi ta ka kevadise Passwordi reklaamklipi:
httpv://www.youtube.com/watch?v=FYgzImKitYI
Kokkuvõte
Video tootmise algtõed saab selgeks ka kiiremini kui 20 tunniga. Lae tasuta alla keskklassi videomontaaži programm, vaata Youtubest veidi tutorialeid ja testi kasvõi viimaste reisiklippide peal. Samas selleks, et alal eksperdiks saada võib minna ka rohkem kui 10 000 töötundi, kus kindlasti lähevad mitmed asjad *****.
Meedias, kus ajakirjanik ei ole küljendaja ega portaali programmeerija, peaks videolugude tegemine olema foto- ja videotoimetuse roll. Online videotootjana on võimalik suhteliselt kiirelt ka tööle saada, näiteks DELFI otsib videotoimetajat.