Päästeamet jagab YouTubes 45-minutilist õppefilmi

Päästeameti kampaaniad väärivad tähelepanu, sest sageli on need tehtud veidi ebatraditsioonilises võtmes.  Näiteks, kes ei ole näinud kuidas Purjusujumise Liidu abitreener oma tegemisi Padujärve ääres tutvustab:

httpv://www.youtube.com/watch?v=4Ocq1Abfs_Q

Selle aasta kampaania sõnum on selgem ja konkreetsem – “Ära lase purjus sõpra vette!”

Päästeamet

Kampaania videod on nähtaval mitmetel ekraanidel ning lisaks ka Päästeameti ametlikus YouTube kanalis, mille videotel kokku üle poole miljoni vaatamise.

Paari viimase päevaga on Päästeameti kontole laetud pea poolsada kampaaniavideot, mille võtab kokku viimasena laetud 45-minutiline õppefilm:

httpv://www.youtube.com/watch?v=grJfhSYsZFQ

Filmist on Sirbis oma arvamuse kirjutanud ka filmikriitik Tristan Priimägi.

Lühidalt kokkuvõttes väärib Päästeamet kiitust – ebatraditsioonilised võtted ja tehnikad saavad kindlasti tähelepanu, kuigi eelmise aasta “Padujärve Purjusujumise kampaana” võis mõne nürima pliiatsi veekogu ääres ka selle üle nalja tegema panna. Võimalik, et mõni naljategija täna enam ei naera.

Päästeametile mõned soovitused, millest ehk kasu ka teistel:

1) Kui video on vene keeles, siis võiks ka video pealkiri olla vene keeles. See kui video pealkirja lõpus on sõna RUS, ei aita venekeelsel auditooriumil sellest aru saada ega levitada:

rus

2) YouTube vajab teistmoodi lähenemist kui teleekraanil või kinodes näidatav film, kus kilomeetrised lõputiitrid on ok. Loogiline, et filmitegijad tahavad iga viimase valgustaja ja “mehe hamburgeriga” lõputiitrites ära mainida, kuid selle asemel tuleks YouTube mõeldud videos:

  • kasutada video lõpus annotatsioone, et vaataja järgmist videot edasi vaatama viia, kutsuda vaataja kanaliga liituma jne.
  • video kirjelduses, osatäitjate ja muude tegelaste mainimise asemel suunata nad lingiga kampaanialehele või kasvõi Facebooki fännilehele, kus Päästeametil pea 30 000 fänni.

Mees hamburgeriga

Paratamatu on see, et inimesed lähevad purjus peaga vette. Seda ka sel suvel. Õnneks näitab selle aasta kampaania selgelt kõige olulisemad kohad, milles purjusujujad võivad saatuslikult eksida:

  • pea ees vettehüppamine (kindlasti ei tasuks tundmatus kohas ka jalad ees vette hüpata, kuid pea-ees hüppamisel on kindlasti kõige suurem võimalus, et see jääb ka viimaseks hüppeks või et peale seda ei ole enam käsi või jalgu mida tulevikus ujumisel kasutada).
  • ujumine (kui täiskasvanud inimene, kes on peale sauna mõne õlle joonud ja läheb korraks madalasse vette, et end märjaks kasta, on tõenäoliselt samaohtlik kui Tallinn-Tartu maantee kaine peaga läbi sõita, kuid juba 1 õllesena üle pea vette ujuma minek on ohtlikum kui ka kaaslaste poolt tavaliselt arvatakse).
  • turvavarustus (päästevestid, päästerõngad jms kasutamine).

Eelmisel aastal osalesin mitmel veekogu äärsel suveüritusel, kus peo alguses lepiti kokku, et keegi üksi ujuma ei lähe ning peale kindlat kellaaega ei lähe enam keegi ujuma. Kindlasti on Päästeametil suur teene selles, et mitmed seltskonnad on sarnaseid reegleid oma üritustel tekitanud.

Päästeamet teeb juba mitmendat aastat järjest kampaaniat alkoholijoobes ujumise ohtudest. Probleem on tõsine. Aitame koos kaasa, et järgmisel aastal saaks amet enne suve mõnele teisele teemale keskenduda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga