Õppeainete videotutvustused Eesti ülikoolides

Eestis on ca 65 000 tudengit, kellest paljudel oli sel esmaspäeval punane joon ehk kukkus tähtaeg deklareerimaks aineid 2014 kevadsemestriks. Kuigi üliõpilastel on eriala valikuga ette pandud suhteliselt kindel programm, on neil vaba- ja valikainetes võimalus erinevate ainete vahel teatud määral valida.

Olles jälle tudengistaatuses sai viimasel hetkel deklareeritud aine “Sõltumatu filmitootmine ja äristrateegia”. Eile loengusse kohale minnes selgus, et tegemist oli täiesti tavalise äriplaani koostamise ainega, mis on korduvalt nii teooras kui praktikas läbitud. 

Ülikoolide turundus

httpv://www.youtube.com/watch?v=ZksOGVFWYVI

httpv://www.youtube.com/watch?v=W9K__CrOGn4

httpv://www.youtube.com/watch?v=7p1FRgqTPag

Kõik Eesti suuremad ülikoolid on teinud mitmeid tutvustavaid promovideosi, kuid ma ei tea ühtegi õppeprogrammi (loodan, et eksin), kus tudengid saaksid ainete valikul kiire ja lühikese videotutvustuse, kus õppejõud räägiks 1-3 minutiga, millest aines juttu tuleb ning mida aine läbimiseks vaja teha on.

Sellisel juhul saaks tudeng, kes mõnel juhul maksab 1500.- EURi semestris, kiire ja visuaalse pildi, kes on õppejõud, kuidas ta ainet esitab, millest räägitakse, mida õpitakse jne. Ehk miks peaks tudeng selle aine valima.

Ülikoolid investeerivad suuri summasi turundusse, kuid sihtgrupiks on peamiselt uued, mitte olemasolevad tudengid. Samas on viimased olulisemad ülikooli teenuste hindamiseks ja seeläbi ka WoM turunduseks oma (noorematele) sugulastele ja tuttavatele.

Üliõpilane on klient

Üliõpilaste arv Eestis väheneb, mis tähendab, et ülikoolid peavad tegema üha suuremaid pingutisi, et teravamaid pliiatseid just enda kooli meelitada. Kui värskelt keskkoolist tulnud bakalaureusetudeng ei saa veel esimese paari aasta jooksul aru miks ja mida ta õpib, siis magistri- ja doktoriõppe üliõpilased on oma valikus oluliselt kriitilisemad, seda eriti olukorras, kui õppetöö eest tuleb korralik summa tasuda.

Õppeainete videotutvustused on väga lihtne võimalus mitte ainult olemasolevatele tudengitele pakkuda ainete valikul paremat ülevaadet, vaid turundada ka ülikooli ja õpetatavaid aineid teistele.

Täiendõpe

Ülikoolid ei tegele vaid keskkooli lõpetajate, vaid ka täiendõppega avatud ülikooli vormis ning koolitustega, mida on võimalik eraldi tellida. TTÜ reklaamib paindlikku kõrgharidust avatud õppes, kus ainete ja koolituste hinnaks on 27.- EUR / 1 EAP.

TTÜ

Loomulikult tuleb neid aineid ja koolitusi rohkem turundada, sest ülikoolidel on raha vaja. Samas ei leia ühegi programmi juurest peale teksti õppejõu või lektori videotutvustust, kes ta on, mida ta programmi raames räägib jne. Näiteks täna algas 204.- eurot maksev kursus “Euroopa Liit (HHL0150)”, mille infot saab vaid tekstikujul. Sama ka kõigi järgneva 66 koolituse puhul.

TTÜ lõpetajana Balti Filmi- ja Meediakoolis õppides (tehniliselt siiski TLÜ), paneb imestama kõige rohkem, et kool, kus on olemas kogu videotehnika, ei ole tänaseni suutnud ühestki ainest teha lühikest videotutvustust.

Interaktiivne kino

Usun, et detsembris BFM-is toimunud multimeedia ja disaini õppejõu Chris Halesi “Interaktiivse kino” õppeprogrammi annaks lühikese videotutvususega täiendkoolituse raames vähemalt viiele täissaalile välja müüa. BFM-is on palju õppejõude, kes tänastele online meedia videotoimetajatele võiks anda olulisi lisateadmisi.

Õppejõudude tase on erinev. Mõnda mäletad ja tsiteerid veel kaua, mõne teise puhul on tekib küsimus – miks ma selle aine üldse võtsin ja aega raiskasin. Kogu aine loeti 1995. aastast pärinevalt presentatsioonilt maha ning samahuvitavalt kui Savisaar loeks Ansipi kõnet.

Kokkuvõte

Kuigi üksikud lektorid on pannud kogu kursusematerjali ka videovormis kättesaadavaks, ei ole see selle loo mõte. (Tasulised) tudengid ja täienduskoolitusest huvilised sooviksid saada videovormis lühikese eelinfo, kes on õppejõud või lektor ning millest loengus juttu tuleb.

Kuna mu tuttavate seas on vähemalt 6 inimest, kes tegelevad ülikoolide turundustiimides, siis see lugu on meelega kriitilis-provokatiivses võtmes loodud just Teile. 13-aastat tagasi oli Tehnikaülikool viimane, kes tunniplaanid internetti üles sai – võimalik, et ainete videotutvustustega on nad esimesed. Tartust ma palju ei looda;)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga