Viral videot, ehk videot, mille suur vaatajanumber on tingitud selle (viiruslikust) jagamisest vaatajate poolt, unistab teha pea igaüks, kes internetti videosi toodab.
Kuigi ükski agentuur ega produktsioonifirma ei saa 100% garanteerida, et video viraalseks muutuks, on võimalik luua sellele soodsad eeldused.
Video jagamine
Peamine küsimus viirusliku levikuga video tootmisel on selle jagamine, mitte vaatajanumber. Viimast annab vajadusel osta, kuid miljon klikki kuskilt Aasia vabrikust ei oma erilist väärtust.
Jagamisest arusaamiseks tuleb panna end jagaja rolli ning küsida:
- Kas ma olen cool kui seda videot sõpradega jagan?
- Kas see tugevdab sõprust / jätab minust hea mulje nende seas, kellega seda jagan?
- Kas sõbrad on lahedad, kui seda oma tuttavatele edasi jagavad?
Tegele oma video sisuga senikaua kuni saad kõigile kolmele küsimustele jaatava vastuse ehk panusta oluliselt rohkem video ideesse kui selle filmimisse. Ideega kauem töötades on ka kulud väiksemad ning entusiasm kõrgem.
Püüa vaataja tähelepanu esimese 5 sekundiga – üllata, tee nalja, shokeeri vms. Kui sa tähelepanu ei püüa, a’la näitad oma logo, siis on see sama, kui sinu poolt kirjutatud raamat peale kaane avamist kohe paljude poolt kinni ja riiulisse tagasi pannakse.
Viimased 5 sekundit on jagamise mõttes isegi olulisemad kui esimesed – shokeeri või üllata veelgi rohkem kui sissejuhatuses, sedasi saad vaataja olukorda, kus ta tunneb, et peab seda kohe edasi saatma. Kui ta ei tee seda kohe, siis ei tee ta seda kunagi.
Video keskosa peaks olema tõusvas tempos, huvitavamad asjad ja tegevused lõpupoole. Ajaliselt tasub ära mahutuda 30-90 sekundi sisse.
Facebooki jaga/share nupp on ainult üks jagamise viis, ka meeldimised, kommenteerimised, e-mailiga saatmised, blogisse lisamised ehk kõikivõimalikud sõprade teavitamised käivad selle alla.
Vaataja emotsioonid
Mõtle, millist emotsiooni video vaatajas tekitab. Rõõm või üllatus on paremini jagatavad kui viha, kartus või kurbus. Vaata uuesti eelpoolmainitud kolme küsimust.
Emotsioonid peaksid olema seotud ka brändi imagoga ning mõtle rohkem meelelahutusele kui vaataja informeerimisele. Vaata näiteks kui “detailselt” ligi 10 miljonit vaatamist kogunud DollarShaveClub.com videos räägitakse tootest. “Our blades are f***ing great”. Thats it.
httpv://www.youtube.com/watch?v=ZUG9qYTJMsI
Stiilid ja soovitused
Innovatiivsus ja värskus. Mõtle, mis sinu toote või teenusega saaks teha selliselt, mida varem pole tehtud.
Real or Fake? Kui vaatajas tekib küsimus kas see ikka juhtus päriselt, siis ta oluliselt suurema tõenäosusega kommenteerib (ja seeläbi jagab) seda. Ka Eestis on tehtud mõned katsetused, viimati QSurfi reklaamis:
httpv://www.youtube.com/watch?v=-AsC4VUSR8E
Kuigi video on täis fake&gay kommentaare, on jõutud päris korraliku vaatajanumbrini, millest siiski suur osa sihtturust väljaspool.
Sensatsiooniline video on selline, millest räägitakse kohvilaua taga. Pigem kirjutavad sellisest tabloidlehed ning kuigi see ei ole tähtis, on sellest lõbus rääkida.
Tanel Padar tegi Jörbergi järgi. Suvalisel kontol peaaegu 100 000 vaatamist. Hetkel populaarseim telesaade, mille vaatajanumber vaid 2-2,5 korda suurem. Samas mida võiksid telekanalid YouTubes teha?
httpv://www.youtube.com/watch?v=39ANDX969Dw
Sürrealistlikus videos ei osata oodata, millest see on või milleni jõuab. Üks vanimaid näiteid YouTubes on Cadbury’s Gorilla (2007):
httpv://www.youtube.com/watch?v=TnzFRV1LwIo
Vähesed on edukad
YouTube laetakse ühes minutis üle 72 tunni videomaterjali, millest üle poole saab kuni sada või mõnisada vaatamist. Üle 100 000 vaatamise saab veidi üle 1% ning miljoni klikini jõuavad üksikud.
Kokkuvõte
Kuigi video viraalne levik on turundajate unistus, tasub rohkem mõelda video jõudmisest oma sihtgrupini. Näiteks nendeni, kes teema kohta googeldavad.
Pea kõik viirusliku levikuga videod omavad ka sissejuhatavat turundustuge (PR, ostetud reklaamid jne), mis aidanud selle levikul kaasa blogides ja online meedias, mistõttu ei tasu loota, et YouTube üleslaetud video iseenesest levima hakkab.
Kokkuvõttes tasub internetti mõeldud video puhul mõelda siiski rohkem sellele, kas vaataja tahab seda näha ning millise emotsiooni ta sellest saab, mitte sellele, mida ise öelda soovid.