Iga ajakirjaniku moraalne õigus ja kohustus on enne loo avaldamist selle tausta ja fakte kontrollida. Kuna kiirel klikiajastul jäävad viimasega hätta ka suuremad online-meediaväljaanded, siis isegi inimõigusorganisatsioon Amnesty International (AI) on otsustanud ajakirjanikke harima hakata.
Konfliktid Ukrainas, Lähis-Idas ja mujal üle maailma on “ajakirjanikuks” teinud iga telefoniga pilti ja videot tegeva osalise, kelle üleslaetud materjali kasutavad turvalistes kontorites istuvad “pärisajakirjanikud” meelsasti ära, sest see tundub tihti aktuaalsem ja tõepärasem kui kohaliku kontrollitud meedia poolt esitatud info.
Amnesty Internationali projekt “Citizen Evidence Lab” aitab mõista, millised videod on YouTubes on õiged ehk ei ole üles laetud peavoolu meediaga manipuleerimiseks, väljamõeldud faktide õigustamiseks või lihtsalt valeinfo edastamiseks.
Veebilehel olev lihtne kontroll-test alustab soovitusega kontrollitav video esmalt alla laadida, sest YouTubest “kaovad” tihti nii videod kui terved kanalid. Videote allalaadimiseks soovitab AI kasutada 4kdownloaderit, kuid on ka veebipõhiseid võimalusi, näiteks keepvid.com.
Lisaks on AI poolt loodud lihtne tööriist YouTube Data Viewer, mis võimaldab näha täpset video üleslaadimise aega (näiteks lükkamaks ümber Venemaa väiteid, et video on juba enne keemiarelva kasutamist üles laetud) ning YouTube väikepildi anaüüsiks, mille abil on võimalik leida ka sama video varasemat versiooni. Analüüsi esmaseks teostamiseks on vajalik leida algallikas ehk video puhul selle esmane üleslaadija.
A
jakirjanikud ja muud huvilised võiksid alustada häid näiteid sisaldava “Verification Handbooki” lugemisega, mille saab tasuta alla laadida.
Tavakodanikud on täna paratamatult mitmetel sündmustel telefonikaamera ja internetiühendusega oluliselt lähemal kui ajakirjanikud. Näiteks siis kui lennuk Hudsoni jõkke maandub või kui pommid Bostoni maratonil plahvatavad. Küsimus on selles, kuidas kindlaks teha, kas üleslaetud pildid või videod on õiged.
Kokkuvõttes oleme kõik teatud määral ajakirjanikud, sest Facebooki seinal mõnda uudsislinki või videot jagades võtame ka endale vastutuse, et jagame tõepärast asja. Kui hiljem selgub, et tegemist oli tavalise petuvideoga või halvemal juhul pahatahtliku manipulatsiooniga, siis peaks ka endale tuhka või midagi tahkemat pähe raputama. Seetõttu on elementaarne videoanalüüsi oskus kõigile abiks.