Tänasel tarkuse pidupäeval on sotsiaalmeediasse lubatud postitada ainult positiivseid pilte kooliminekust ja avaaktustest. Huvitaval kombel on aga ka kõige parema tahtmise juures väga raske leida avaaktuste otseülekandeid.
Ma ei väida, et neid ei ole, a’la eilne Tartu Ülikooli avaaktus, mille peatähelepanu oma kõnega võitis üliõpilasesindaja, kuid õppeasutusi, kus septembri alguses asuti jälle teadmisi ammutama on Eestis kokku üle 600.
Ava- ja lõpuaktused
Kaks peamist kuupäeva, kui muidu suurena tunduvad kooli aulad (ning ka multifunktsionaalsed võimlad), kitsaks jäävad, on koolitee alguses ja lõpus. Tihti jäävad viimased peole tulijad fuajeesse lilledega ootama.
Pea iga aulasse jõudnud külaline tunnetab endas foto- või videopisikut, eriti juhul, kui tema kangelane saab kätte aabitsa või lõpudiplomi. Fotograafi või operaatori selja taga olevad isikud tunnevad samas ajutist vaatepiirangut.
Aktuse ülekanne
3 põhjust miks koolide ava- ja lõpuaktused võiksid olla otseülekandes jälgitavad:
- see võimaldab aulasse mittemahtunutel, sealhulgas Karumetsas elaval vanaonul lapselapse aktust otsepildis jälgida või järelvaadata,
- ürituse parimad palasi oleks asjaosalistel võimalik samal õhtul või aastate pärast meenutada,
- õppeasutusele jääks korraldusest videomeenutus ning õppetund, mida järgmisel aastal paremini/teistmoodi/uutmoodi teha. Lisaks loomulikult hindamatu meenutus kooli vilistlaskogule.
Ma ei väida, et iga Räpina gümnaasium peaks oma lõpuaktusest mitme kaameraga YouTube ülekande produtseerima (kuigi just Räpinas on seda tehtud), kuid ajal, kus lihtsa internetiülekande tegemise oskus on langenud gümnaasiumi õpilastelt juba põhikooli tegijate kätte, on veidi imelik mõelda, et koolid on jätnud sellise (turundus)võimaluse kasutamata.
Tarkuse pidupäeval soovitan ka koolijuhtidel elukestva õppe põhimõtteid mitte unustada, sest mõnel alal on tänased 9A ja 12B klassi kraagid juba targemad, kui näiteks kooli veebilehele uudiste kirjutaja.