Kas Eestis võiks luua YouTube networki?

Maker StudiosEelmisel nädalal toimus YouTube maailmas rekordiline tehingligi miljardi dollari eest omandas Disney YouTube multi-kanali võrgustiku Maker Studios, millel on üle 55 000 kanali, koos 380 miljoni tellija ja 5,5 miljardi vaatamisega ühes kuus.

Kuigi Eesti lugejatele võivad tunduda need müügi- ja vaatajanumbrid kosmilised, võiks ka meil mõelda oma multi-channel networki (MCN) loomisele, mis esmalt keskenduks Eesti või siis Baltikumi turule.

YouTube MCN

Mida multi-channel network endast kujutab ning miks on suurtel korporatsioonidel tekkinud kõrgendatud huvi YouTube võrgustike vastu? Disney on ka täna YouTubes populaarne, näiteks “Frozen” animatsiooni lühiklipp on kogunud üle 164 miljoni vaatamise, samas oma ametlikus selgituses räägitakse, et omandamise peamine mõte on aru saada YouTube-põhiste lühivideote sisu olemusest, tehnoloogiast ja loomulikult suurest vaatajanumbrist.

MCN toodab üldjuhul ka ise videosisu, kuid kaasab läbi oma partnerkanalite oluliselt suuremat vaatajaskonda.

Eesti MCNi loomine?

Täna ei ole Eestis ega Baltikumis ühtegi võrgustikku, mis populaarseid kanaleid koondaks ja kanali loojatele tasu maksaks. Mitmed Eesti videomängude tegijad jt on seetõttu ühinenud Fullscreen Networkiga, mis on 5000 kanali ja ca 3 miljardi vaatamisega kuus üks suurimaid võrgustikke maailmas.

Selleks, et mingist otsast alustada, peab arvestama, et seni, kuni Eestis pole veel YouTube Partner Programmi, ei saa tehniliselt kõikide lahendustega arvestada. Siiski on tegemist vaid aja küsimusega.

Kindlasti on esimesel eestikeelsel MCN-il suured eelised teiste tulijate ees, samas nõuab see korralikke investeeringuid oma stuudio loomise näol ning tasuvusaega peaks arvestama minimaalselt 3-5 aastaga.

Alustama peaks regulaarset videosisu tootvate populaarsete kanalite kaardistamisest, nende võimekuse ning sihtgrupi analüüsimisest. Kõige tähtsam märksõna on regulaarne sisu, seejärel kanali tellijaskond ning alles viimasena peaks jälgima vaatajanumbreid.

MCN tähendab siiski ka oma sisu loomist, mis tähendab, et ettevõttel on olemas oma stuudio, milles YouTube mõeldud videosisu toodetakse.

Näide: Tudengi TV

Mõned aastad tagasi alustasid TTÜ tudengid Tipikas TV projektiga, veidi hiljem alustas analoogne BFM/TLÜ Tudengi TV, mis tähendab, et kahes suures Eesti ülikoolis toodetakse tudengite poolt tudengitele mõeldud videosisu. Võimalik, et sama tehakse ka mõnes teises ülikoolis ning mitmetes keskkoolides / gümnaasiumites.

Täna on mõlemad projektid suhteliselt lapse- või siis üliõpilase-kingades, aga kujutame ette olukorda, kus mingi ettevõte / organisatsioon omab ülevaadet / võimekust / kontakte kõikide Eesti kesk- ja ülikoolide internetipõhiste saadete osas. Oletame, et kõikidel kanalitel kokku on paarkümmend tuhat tellijat ning videote vaatamisi paarsada tuhat ühes kuus. See on juba sihtgrupp, mis paneks ka vanemad telemeedia tegelased uurima, et millega ikkagi tegemist ja kas peaks äkki ettevõtte ära ostma.

korvpall-jalgpallKui sama ettevõte või organisatsioon suudaks samal ajal koguda kokku ja hallata ka mõnda teist valdkonda a’la sport, siis ka ostuhind oleks kordades suurem, sest näiteks milline spordiettevõte ei oleks huvitatud kui saaks oma sõnumit ühe partneriga suheldes levitada kõigis Eesti populaarsemates korv- ja jalgpalli YouTube kanalites.

Kes suudaks?

Ennustan, et tänasel päeval on Eesti ja Baltikumi põhise MCNi loomise võimekus järgnevatel:

1) Meediaettevõtted a’la Eesti Meedia, mis hiljuti tõusis ka Läti suurimaks uudistekeskkonnaks. Samas ma väga kahtlen, et Eesti online meedia saab tänasel päeval YouTube potentsiaalist üldse aru – nii Postimees kui DELFI pressivad ainult oma videoplayereid ning oma YouTube kanalis otseülekannete tegemine on nendejaoks väga tume maa.

Samas on suured meediaettevõtted kindlasti esimeseks huviliseks, kes eestikeelse sisuga MCNi oleks huvitatud oma valdusesse saama (loe: ära ostma).

2) Videoproduktsiooni ettevõtted, kellel tehnika ja videote tootmise kompetents on olemas. Neil on mõnevõrra lihtsam tegijatele pakkuda oma tehnikat ja teadmisi, et videosisu kvaliteet tõuseks ning seeläbi ka vaatajaskond ja -numbrid.

Suhteliselt väikese lisakuluga saaks oma võrgustikku lülitada mitmed väiksemad tegijad, kellele saab vajadusel pakkuda stuudiot ja tehnikat.

Peamiseks probleemiks on ilmselt arusaam internetipõhiste videote turundamisest, sest videoproduktsiooni ettevõtted teevad täna peamiselt rekaamiagentuuride allhankeid.

3) Reklaami- ja turundusagentuurid, kellel kompetents ja kontaktid on turundusmaailmas olemas, kuid, kes seda postitust lugedes tabavad end esmalt mõttelt, et “ok, pakume siis BFMi ja TTÜ tudengitele veidi pappi, et nad oma videotes meiepoolt väljamüüdud reklaami müüks”. Sellise suhtumisega jäävadki nad reklaami- ja turundusagentuurideks, MCNist jääb asi väga kaugeks.

Eestis on YouTube sisuturundus veel algtasemel, sest regulaarsest videosisust ja kanali tellijate arvust peetakse olulisemaks ühe klipi vaatajanumbreid. Esimesed, kes suudavad regulaarset sisu tootvad kanalid koos fännibaasidega temaatiliste pakettidena kokku haarata, ei ole lähitulevikus tegijad vaid reklaamiturul, vaid astuvad ka Eesti online meediale korralikult varbale .

Kokkuvõte

Eestikeelne turg on väga väike, siin ei saa rääkida kosmilistest müügi- ega vaatajanumbritest. Samas ei ole täna turul ühtegi tegijat, kes suudaks koondada populaarseid kodumaiseid YouTube kanaleid, neid videote loomisel ja levitamisel vajadusel toetada ning näha selles võimalust haarata suur sihtgrupp. Mõne aasta perspektiivis on selles kindlasti võimalus teenida korralik kopikas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga