Aerovideo töötuba BFM-is

Eile toimus Balti Filmi- ja Meediakoolis aerovideo workshop, milles Skycam.ee tegelased rääkisid ja näitasid kuidas õhust filmimine tehniliselt toimub. Allolevalt ürituse lühikokkuvõte.

Skycam

BFMi kinosaali täitsid peamiselt tudengid, kuid oli ka teisi teemast huvitatud tegelasi. Räägiti ja näidati tehniliselt kuidas droonid, mida õhuvõtete tegijad nimetavad multikopteriteks (droon on pigem sõjaline mõiste), töötavad ning milliseid kaadreid saab õhust teha.

MultikopterStabiilsemad multikopterid on vähemalt 6 propelleri / mootoriga, sest juhul kui üks ei tööta, siis stabiilsus kergelt ei kao ning masin alla ei kuku. Multikopteri aju oskab vastavalt tuulele, suunale ja antud juhistele tiivikute kiirust reguleerida, mis tähendab, et võib olla ka olukordi kus mõni tiivik töötab väga aeglaselt või üldse mitte.

Pildi stabiliseerimises on aastatega toimunud suur pööre, samas kaameranurga muutmisel on arenguruumi. Kui operaator keerab kaameranurka, siis “jõnksud” jäävad sisse.

Heade õhukaadrite tegemisel tasub jätta mõni looduslik element (a’la puu) kaamera ja filmitava objekti vahele. Parimates kaadrites võib puulehed üle lugeda.

Kõik multikopterid kukuvad. Küsimus ei ole kas vaid millal. Eestis on veel vähe tegelasi, kes aerovideot teevad põhitööna ning suudavad õnnetuse korral asenduskopteri õhku saata.

Skycam üle inimeste ei lenda. Mõned on siiski Phantomi jt odavamate ja kergemate kopteritega seda teinud. Ilmselt ei ole kaugel aeg, kui mõnel üritusel keegi seetõttu viga saab.

Multikopteri kasutamisel tuleb teadlik olla riigis kehtivatest regulatsioonidest. Eestis on täpsem regulatsioon veel väljatöötamisel, kuid suuremates linnades tuleb 7-10 päeva varem taotleda Lennuametilt sellekohane luba ning teavitada igast õhtutõusust ja maandumisest. Maapiirkondades ja mujal  kontrollimata õhuruumis võib droone lennutada ilma kooskõlastuseta kuni 150 meetri kõrgusele.

Rootsis näiteks võid filmida ning seda isiklikuks otstarbeks kasutada. Samas, enne video avalikku kasutamist pead vastavalt õhujõudude ametilt kinnituse saama. Norras pead ärilistel eesmärkidel tehtava aerovideo jaoks omama vastavat kopteritunnistust.

Mis maksab?

Soodsamad lahendused algavad Eestis 150-250 EURi mõnetunnisest üritusest, Skycami poole päeva hind 2 mehega juhitud kopteril (juht+kaamera operaator) algab 500 EURi, täispäev alates 800. Eesti tipptegijate (Helicam), kes ka maailmas tunnustust kogunud, tasud algavad 3000-5000.- eurost.

Multikopterid a’la Phantom algavad 1000.- eurost, kallimad 6 propelleriga profilahendused mõnest tuhandest kuni kümnete tuhandeteni. Mida kallim masin, seda parem pilt, kuid kallim hind ja nukram operaator, kui see alla peaks kukkuma.

Kokkuvõte

Õhuvõtete tegemine ei ole midagi uut, kuid viimastel aastatel on need muutunud paljudele taskukohaseks. Multikopteri teenusepakkujaid on sel aastal Eestisse tekkinud rohkem kui mitme teise valdkonna tegijaid. Vähestele on see siiski põhitöö.

Kõik, mis Eesti pinnalt õhku tõuseb, tuleb varem või hiljem maha. Droonide puhul 15-20 minuti jooksul. Hea kui selleks on kopteril GPS lahendus, millel on hädaversioon samasse kohta tagasimaandumiseks. Siiski on juhtumeid, kus kallid kopterid maanduvad vette või kaovad juhi nägemisulatusest. Seetõttu on kopterijuhi esmane ülesanne vaadata välja maandumise varuplaan.

Õhuvõtted jäävad videomaailma oluliseks osaks, sest annavad häid ja ülevaatlike lisakaadreid. Üldjuhul on need siiski integreeritud pikemasse videosse, sest vaid ülalt filmitud kaadritega kogu lugu ei räägi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga