5 soovitust videote kasutamiseks ülikoolide turundustegevuses

Olles ära kinnitanud sügisest taas algava tudengistaatuse (BFM, Crossmedia MA), on üha rohkem silma jäänud videote kasutamine ülikoolide turundustegevuses.

Järgnevalt kiire hinnang Eesti nelja suurima ülikooli videoloengutest, YouTube kasutusest, reklaamvideotest ning mõned mõtted ja soovitused.

Video kasutamine Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides

1) Tartu Ülikool on loonud oma videoportaali www.UTTV.ee mis kajastab Tartu Ülikooli õppe- ja teadustegevust ning vahendab otsepilti ülikooli tähtsamatest sündmustest. Tänase seisuga on portaalis 1194 videot, kogumahuga üle 1000 tunni.

Populaarseim õppevideo on selles üle 1300 vaatamisega Viljar Veebeli “Poliitökonoomia” 1. loeng 2010. aastast, mida soovitan vaadata ka neil, kellel poliitökonoomia mõiste mingit erutust ei tekita. Kerge huumoriga vürtsitatud loeng annab hea ülevaate, kuidas nii raha- kui poliitmaailm üldjoontes toimib.

Tartu Ülikooli YouTube kanalis on seevastu vaid 51 videot (37 700+ vaatamist), mille seas lõputseremooniad, reklaamvideod kui välistudengite kommentaarid.

2) Talllinna Tehnikaülikool on oma uuel veebilehel olevad videod linkinud YouTube kanalist, kus hetkel 44 videot koguvaatamiste arvuga ligi 68 000.

TTÜ videoloengud on aga väga erinevates keskkondades, nii allalaetaval kui vaadataval kujul oma veebis, areng.ee keskkonnas kui mitmel pool mujal.

TTÜ tudengid on käima lükanud TipikasTV portaali, kus lisaks tudengielule ka harivat sisu ning esimesed kroonikad lausa 1968. aastast.

3) Tallinna Ülikooli 10 videot, milles enamus Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite poolt toodetud, on YouTube kanalis saanud kokku üle 14 500 vaatamise. Kanal hektel veel korralikult optimeerimata.

Tallinna Virutaalset Ülikooli hoiab aga käigus toru.ee. Sellesse on kogutud ligi 100 videot ettekannetest, kursustest, vestlustest jne. Lisas on slidedega videoloengud leitavad ka TLU veebist.

Tallinna Ülikoolil on ka oma Vimeo kanal, kuhu laetud kokku 161 videot ning eraldi kanal ka Balti Filmi ja meediakoolil (52 videot).

4) Eesti Maaülikool on oma Youtube kontole laadinud 5 videot (2600+ vaatamist).

Kindlasti kasutab ka Maaülikool video formaati nii promotsiooniks kui videoloenguna. Kiire otsing ei andnud esialgu tulemust.

5 soovitust videote kasutamiseks ülikoolide turundustegevuses

Video formaat on internetis väga oluline, ennustatakse et lähiaastatel on ligi 80-90% internetiliiklusest video kujul. Kindlasti näidatakse ka õppejõudude poolt loengus üha rohkem infot video vahendusel.

1) Video ainekaart

Ainekaart ütleb tudengile mis on õpetava aine sisu, kuidas on see korraldatud, millised on eeldused eksamile minekuks jne. Video ainekaardi puhul räägiks õppejõud paariminutilises videos sama teema lahti, kuid tudengil oleks palju selgem ülevaade, kes on õppejõud (kuidas räägib jne) ning milline näeb välja õppekeskkond (labor, loenguruum vms).

2) Õppejõu tuntus ja promo

Õppejõu amet nõuab autoriteeti ja tuntust nii ülikooli kui tudengite seas. Oma veebileht loengumaterjalidega (parooliga kaitstud) ning videokeskkond loengu avalike (ja peidetud või parooliga videotega) ei ole veel täna laialt levinud, kuigi edumeelsemad on oma digiõppe kursuse loonud juba 2005. aastal.

Tõenäoliselt mõne aasta pärast on see juba enesestmõistetav ning võimalik, et isegi kohustuslik. Kui mitte meil, siis mujal.

3) Video(loendi)te korrastamine

Ülikoolide videomaterjalid on tihti üles laetud erinevatesse kohtadesse ning YouTubes on esitlusloendite võimalus jäänud kõigil kasutamata. Materjalide kokkukoondamine ülikooli veebi kasvõi embed-linkimise teel on seetõttu oluline.

YouTubes on hea organiseerituse mõttes kanalis esile tuua playlistid stiilis “Lõpuaktused”, “Kõned”, “Välistudengite muljed”, “Reklaamvideod” jne.

4) Videoloengud Youtube?

YouTubes on loonud eraldi videote õppekeskonna, kuhu lingitud mitmed kursuseid maailma tuntuimatest ülikoolidest.

Harwardi ülikooli videokanal koos väljatoodud esitlusloenditega (“Teadus”, “Kultuur”, “Campus” jne) näeb välja selline:

Stanford on aga kogunud üle 130 000 video tellija ja üle 42 miljoni videovaatamise.

Ka Eesti ülikoolid võiksid YouTube (õppe)võimalusi, sest seda kanalit vaatab igapäevaselt kordades rohkem inimesi kui näiteks Torus või mujal. Avalikke videoloenguid ei peaks jagama ainult, vaid lisaks Youtubes. Video tootmise protsess on kordades aeganõudvam kui klikk selle üleslaadimiseks.

Loomulikult peaksid ülikoolid tellitud promovideosi esmalt oma videokontol jagama, ühest meediast läbi käinud TTÜ näidest kirjutasin mõni kuu tagasi.

5) Tead(v)us teeb turundust

(Avalik-õigusliku) ülikooli moraalne roll ühiskonnas on harida rohkem inimesi kui ainult oma kooli tudengeid, seega võiks mõelda turundustegevust oma avalike loengute promotsiooniks kuni eraldi videoseeriateni gümnasistidele või mõnele kindlale sihtgrupile.

Näiteks Balti Filmi- ja Meediakool võiks Vimeo Video Scooli või FilmRioti stiilis õppevideotega harida tasuta paljusi video isetegijaid tõstmaks üldist teadlikust ja haridustaset ning seeläbi ka konkurssi järgmise aasta (tasulistele) õppekohtadele.

Või siis Euroopa parimaks haridussaateks tituleeritudRakett 69” (veebisaate)videosi (Riho Västriku Vimeo kontol) võiks jagada ka TTÜ ja TÜ.

Avalikke loenguid ja venia legendi’si juba salvestatakse ja tehakse ka otseülekandeid, aga kindlasti on ka ülikoolide turundusosakonnad nõus, et ei ole valdkonda, kus ei saaks teha asju paremini.

Kokkuvõte

Eesti (avalik-õiguslikud) ülikoolid kasutavad juba mõnda aega video formaati nii promotsiooniks, infovahetuseks kui videoloenguteks. Siiski on video teel edastava info osatähtsus lähiajal oluliselt suurenemas, mistõttu tasuks läbi mõelda nii selle jagamine, turundamine kui ühiskonna harimine.

Käesolev arvamus võib olla siiski suhteliselt pealiskaudne, sest aega ülikoolide videote tootmise, levitamise ja turundamisega tutvumiseks on vaja rohkem. Samas, ehk sarnaselt videote kasutamisega Eesti spaades, leiab mõni huviline soovi selleteemaliseks lõputööks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga