Videoturundus.ee | Miks ülikoolid peaksid kursuseid internetis tasuta jagama?
9609
post-template-default,single,single-post,postid-9609,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.6,wpb-js-composer js-comp-ver-5.2,vc_responsive
 

Blog

Miks ülikoolid peaksid kursuseid internetis tasuta jagama?

  |   Ristmeedia, Videote tootmine, Videoturundus, YouTube

storytellingFachhochschule Potsdam (University of Applied Sciences) ehk Berliini lähedal Potsdamis olev 3000 tudengiga ülikool avas eile Euroopa Courseraks kandideerivas startups Iversity.org oma esimese internetipõhise tasuta kursuse “The Future of Storytelling“, kuhu registreerus üle 1000 korra rohkem tudengeid, kui tavalisse klassiruumi mahub.

Paari nädalaga 40 000 online kursusele registreerunut tudengit on rohkem kui Tallinna Tehnikaülikooli lõpetajate koguarv taasiseseisvunud Eestis (TTÜ lõpetajaid on 95-aasta jooksul kokku veidi üle 60 000).

Maailma populaarseim ülikoolide õppeprogramme tasuta pakkuv keskond Coursera, mis mõni päev tagasi teatas 100. ülikooli lisandumisest, omab kokku juba üle 5-miljoni tudengi üle maailma ning üha rohkem maailmatasemel ülikoole on huvitatud sellega liitumisest.

Miks jagada teadmisi tasuta?

Miks peaksid ülikoolid, kus tudengid või riik maksab õppeprogrammi eest suhteliselt suuri summasi (näiteks BFMi magistratuuri õppemaks on 6000.- EUR / 2.a), kursuseid internetis tasuta jagama?

  1. Teadmised jõuavad massideni – MOOC ehk Massive Open Online Courses platvormidel on rõhk sõnal massid. Jõudes massideni jõuab rahani – kui ka väike osa tudengitest on nõus maksma kursuse läbimise korral kooli poolt tunnustatud diplomi eest, siis on võimalik rohkem teenida kui sama kursuse füüsilisel kujul edastamisega.
  2. Turundus – kui üle 40 000 tudengi saavad mõnel ainel väga hea tasuta kursuse ja veerandil neist tekiks huvi sama ülikooli teiste programmide osas, siis on seda rohkem kui Tallinna Ülikooli sel suvel sisseastumisavaldusi esitati.
  3. Kursuse tootmine nõuab kindlasti pikka planeerimist ja teatud tööd tehnikatega (filmimine, plavormide valik jne), kuid peale selle üleslaadimist on selle haldamise kulud minimaalsed ning kursuse edastamine on võimalik 24h.

Kõiki teadmisi ei saagi internetipõhiselt jagada, samas on ülikoolide puhul tasuta kursus alati parem reklaam kui mõni tibireklaam.

Eesti ülikoolid

Veidi rohkem kui aasta tagasi vaatasin kuidas Eesti ülikoolid videoturundustehnikaid kasutavad. Nagu midagi on, aga pigem ei ole.

  • Alati ei ole vaja jalgratast leiutada ehk teha omale eraldi videoplatvorm ülikooli loengute ja videote üleslaadimise jaoks. Või kui tehtud ja raha kulutatud, siis (video)materjali olemasolul on dubleerimine suhteliselt soodne.
  • Milline ülikool on Eestist esimene, mis Courseraga liitub?

Coursera

Kokkuvõte

Internetipõhine õpe on tõusev trend, sest pea igal alal on teadmisi võimalik omandada just siis kui huvilisel on selleks aega ja vahendeid (sisuliselt saab õppeprogrammi käima panna oma arvuti, mobiili või teleekraanil). Lisaks on see soodsam kui ülikoolide õppemaksud ehk võimalikud oluliselt suuremale sihtgrupile kui auditooriumisse mahub.

Maailma TOP ülikoolid jagavad juba mitmeid oma programme tasuta seda nii turunduslike kui hariduslike eesmärkidega. Ka Eesti ülikoolid võiksid sellele varakult mõelda.