Videoturundus.ee | Mida ma seal filmikoolis õpin?
7002
post-template-default,single,single-post,postid-7002,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.6,wpb-js-composer js-comp-ver-5.2,vc_responsive
 

Blog

Mida ma seal filmikoolis õpin?

  |   Meedia, Videoturundus

Kuus aastat peale ühe ülikooli lõpetamist teises taas õppetööd alustada on huvitavalt värskendav kogemus. Eriti kui lõpuks tead, mida tahad teada saada.

Kui soovid ka teada, mida endast kujutab BFMi ristmeedia tootmise magistriõppe programm ning kuidas see on seotud audiovisuaalse sisu loomise ja videoturundusega, siis loe edasi. Loodan, et järgnev vastab ka paljude mu tuttavate küsimustele, mida ma seal filmikoolis õpin?

Cross-Media

Ristmeedia ehk cross-media inglisekeelne wikipedia leht on oluliselt sisukam kui eestikeelne, mis võtab termini lühidalt kokku kui nähtuse, kus meediasisu avaldatakse erinevatel platvormidel. Näiteks on teleseriaalil ka veebileht, fännileht, mobiilirakendus, arvutimäng jne.

Põhjuseks, miks meediatootjad on üha enam ristmeediast huvitatud, on suurem vajadus saada kontakt ja kontroll auditooriumiga, kes saab infot väga erinevate kanalite kaudu. Näiteks kui tuntud teleseriaalil ei ole veebi- või Facebooki fännilehte, siis võivad fännid luua selle ise ning sellisel juhul on sisu tootjal seda raske kontrollida.

Kodumaise Kättemaksukontori tootjad ja turundajad maadlevad hetkel Facebooki libakontodega.

Soovitan neil mõelda ka kattemaksukontor.ee äravõtmisele (18 EURi aastas), sest juriidiliselt originaalselt ja korrektselt võiks näiteks mõni inkassofirma või muu pahalane seda teha.

Sisu jagamisega erinevatel platvormidel muutub ka ärimudel, sest mõnelt platvormilt teenitakse traditsioonilise reklaami, teiselt frantsiiside, tellimuste või asukohapõhiste reklaamidega.

1+1+1= 6

Erinevate kanalite kasutamisel tõuseb huvi ja teadmine iga kohta eraldi. Näiteks Harry Potteri raamatu müüki on tõstnud see, et sellest on tehtud film, arvutimäng ja isegi teemapark. Kindlasti ka vastupidi – raamatu lugeja või arvutimängu mängija on just seetõttu filmi vaadanud jne. Ristmeedia eksperdid peavad aru saama milliseid platvorme ning kuidas iga sisuloome puhul edukalt kasutada, sest iga lugu ei vaja raamatut, filmi või arvutimängu.

Audiovisuaalne sisu ja videoturundus

Põhimõtteliselt võib toimivaks ristmeedia lahenduseks lugeda ka “raamat – veebileht – sotsiaalmeedia – mobiilirakendus” projekti kus videopilti ei kasutata, kuid filmikooli kontekstis ei ole mõtet neid käsitleda.

Filmide ja teleseriaalide puhul on aga huvitav jälgida, kas ja kuidas lugu teistel platvormidel edasi areneb. Näiteks uues James Bondi filmis kasutatud YouTube video on reaalselt ka olemas ning mõni aeg varem hakkas levima ka salajane number 50.112.251.215. Toksi viimane veebilehe aadressireale ning satud MI6 lehel olevale mängule:

Ka Eesti kontekstis võib vaadata kuidas kohalikud tootjad ristmeedia võimalusi ära kasutavad. Näiteks allolevalt mõne kodumaise teleseriaali veebilehed koos oktoobrikuise televaatajate ja FB fännide arvuga.

Pilvede all (207 000 vaatajat, 31 337 fänni)

Kanal2 alamlehelt leiab seriaali ja osade lühikirjeldused ning võimaluse järelvaatamiseks.

Kättemaksukontor (169 000 vaatajat, 12 288 fänni)

Suhteliselt lihtne veebileht vähese lisainfo ja järelvaatamise võimalusega.

Kelgukoerad (150 000 vaatajat, 7 800 fänni)

Kenasti kujundatud, hea lisainfoga ning isegi e-poe lahendusega veeb: www.kelgukoerad.tv

Ma ei arva, et teleseriaali puhul on veebilehe / fännilehe / blogi / YouTube kanali jne loomine kohustuslik, kuid kindlasti on see tootjale ja turundajale arutluse koht, eriti kontekstis kui lugu on võimalik teistes platvormides edasi arendada ning kogu teleproduktsioonist on see suhteliselt väike kulu.

Samas usun, et Eesti vaadatuim telesaade “Pealtnägija” võiks küll Rahvusringhäälingu suvalehelt oma domeenile ja kujunduslahendusele ümber kolida. Tänase seisuga on 225 000 vaatajat nädalas koguva telesaate domeen täiesti vaba:

Kuidas lugu areneb eri platvormidel?

Veebilehtede kujundusest on tähtsam kas ja kuidas selles lugu edasi areneb või millist lisainfot see pakub. Näiteks meie transmeedia õppejõud Renira rääkis kuidas Brasiilias siiani populaarsete teleseepide veebilehtedelt saab lisainfot kuidas täpselt Mariale abieluettepanek tehti või miks Pablo lonkab.

Ristmeedia 4.0 ehk kõige loomingulisem kategooria on transmeedia, mis lühidalt tähendab, et:

  • lugu areneb erinevatel platvormidel. A’la Matrixi videomäng räägib sellest, mis juhtus peale filmiloo lõppemist.
  • iga platvormi on võimalik eraldi tarbida. Näiteks selleks, et mängida videomängu, ei pea eelnevalt olema raamatut lugenud või filmi vaadanud ehk mängu mängimine või filmi vaatamine annavad elamuse ka teistest platvormidest eraldi.

Transmeedia loojutustus on ristmeedia õppekava keskne aine, sellekohta leiab linke ning taustinfot Renira Rampazzo Gambarato kodulehelt TalkingObjects.org.

Lõputöö?

Balti Filmi- ja Meediakoolis on 3 bakalaureuseõppe ja 5 magistriõppe eriala, ristmeedia on nendest kõige uuem nähtus, kui magistriõppes alustas eelmisel aastal esimesed 6 tudengit. Viimased on hetkel kuuajasel kursusel Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias ning jõudnud oma lõputöö faasi. Üks põnevamaid vast Hannese/Alessandro apteeker Melhiori transmeedia projekt, kus populaarsele kriminaalromaani seeriale planeeritakse ka kino ja televäljundit ning interaktiivseid mängulahendusi Tallinna vanalinnas.

Kujuta näiteks ette, et Tallinna vanalinnaga on (turistil) suvalise kaardi asemel võimalik tutvuda raamatul ja filmil põhineva interaktiivse (mobiili)äppiga, kus ülesannete täitmiseks tuleb erinevates kohtades viibida ja salajasi koode avastada.

Näiteks Roomas, mida külastab aastas üle 11 miljoni turisti, võiks sarnane lahendus olla “Inglid ja Deemonid” filmi põhjal. Eesti mastaabis võiks interaktiivsete lahendustega Kalevipoega paremini turundada – kus on aarded, haud, mõõk jne. Lisaks räägiks loo uuesti lahti kõigile neile, kes peale siili “serviti” ütlust, midagi rohkemat ei mäleta.

Kokkuvõte

Balti Filmi- ja Meediakoolist tulevad režissöörid, operaatorid, produtsendid, monteerijad, lavastajad jne. Ristmeedia tudeng teab operaatoritööst või monteerimisest samapalju kui TTÜ majandustudeng ITst ehk natuke-midagi. Seega täispika mängufilmi tootjat minust ei saa, kuid audiovisuaalse sisu kasutamise võimalustest erinevatel meediaplatvormidel olen juba mõnevõrra targem.

Meeldib või mitte, jagan siin blogis ka edaspidi mõtteid ja näiteid erinevatest ainetest.