Videoturundus.ee | Kuidas ettevõtted kasutavad YouTube staari?
14556
post-template-default,single,single-post,postid-14556,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.6,wpb-js-composer js-comp-ver-5.2,vc_responsive
 

Kuidas ettevõtted kasutavad YouTube staari?

  |   Videoturundus

Eesti Päevalehe praktikandi poolt on tänases lehes artikkel sellest, kuidas ettevõtted on leidnud noortes juutuuberites oma reklaamikanali. Lugu on kirjutatud konfliktses stiilis, mis rõhutab, et seaduse järgi on tegemist reklaamiga, mille kohta on võetud ka Tarbijakaitseameti poolne kinnitus.

EPL youtube

Artiklist selgub, et kuigi noored oma videotes mainivad, et ühe või teise video valmimist on toetanud mõni ettevõte, siis digitaalse meediaturu areng on seadusandlusest ette jõudnud ja interneti audiovisuaalset laadi sisu reguleerimise praktika alles kujuneb.

Kas regulatsioone on vaja?

Loodan, et Tarbijakaitse ametnikud ei plaani järjekordses valdkonnas regulatsioone välja mõtlema, sest audiovisuaalse sisu loomes saab see olema pea võimatu.

Kui teemat veidi laiemalt vaadata, siis kas ja kuidas peaks product-placement olema reguleeritud näiteks kinolinal? Kas see, et James Bond jõi Skyfalli filmis Martini asemel 45 miljoni dollari eest hoopis Heinekeni õlut, peaks olema eraldi välja toodud? Või see, et Istanbulis filmitud kaadrite eest saadi veel 10 miljonit? Või, et EAS oleks nõus maksma, et uue filmi kaadrid Eestis filmitaks?

Kui kitsamalt vaadata, siis kuidas reguleerida seda, kui tuntud arvutimängur saab mõnelt ettevõttelt tasuta mängu, et seda kommenteerida või kui mõni Eesti juutuuber saab Sportlandist riided, et neid oma videos kanda?

Kõige lihtsam vastus on iseregulatsioon. Juutuuber teab oma vaatajaskonda kõige paremini – kui ta hakkab oma videosi üle-brändima, siis vaatajad ka kaovad. Kui tal on võimalik selle eest tasu saada, aga sama kvaliteediga jätkata, siis toodab ta paremaid klippe oma fännidele.

Kui palju juutuuberid teenivad?

Juutuuberite teenistus on samast valdkonnast ükskõik millise eraettevõttega. Kas on võimalik täpselt teada, mis on Eesti Päevalehe ajakirjaniku või osakonna juhi palk? Võime ilmselt aimata, kuid täpsed numbrid on konfidentsiaalsed ehk EPLi ajakirjaniku küsimusele saanuks vastata küsimusega, kui palju teile selle loo eest makstakse või mis Teie töötasu on?

Siiski on juutuuberite ja teiste sotsiaalmeedia mõjutajate teenistused rohkem avalik saladus. Näiteks mõni USA juutuuber võib vaid ühe video või postitusega teenida kordades rohkem kui EPLi ajakirjaniku aastapalk. Samas, ei saa juutuuberid kunagi kindlat palka ega töölepingut, vaid kõik sõltub nende enda tegevusest.

Kuidas juutuubereid kasutada?

Eesti turundajatele on suuremaks küsimuseks mitte miks, vaid kas, kuidas, keda ja millal oma reklaamis kasutada? Annan soovitused, mida jälgida:

1) Kanali jälgijate arv. Juutuuberi kõige olulisem number on tema kanali jälgijate ehk nende arv, kes soovivad tema järgmisi videosi näha.

2) Teema. Mis teemal juutuuber tegutseb ning mis klippe on ta varem tootnud.

3) Vabad käed. Näiteks Duncan Donuts maksis Paul Loganile üle 200 000 USD ühe video eest ning andis täiesti vabad käed, mida ta võiks selles videos näidata. Teleshows ütles staar, et ta on 3 korda rohkem väärt.

Juutuuberile tuleb jätta vabad käed selles osas kas ja kuidas ta toetust oma reklaamis mainib ning mitte eeldada, et kogu video on logoga bränditud.

4) Vaatajamiste arv ja koguarv. YouTube näitab iga kanali puhul avalikult kui suur on video vaatamiste koguarv, kuid SocialBlade abil saab iga kanali puhul näha, kui palju vaadati staari videosi viimase kuu aja jooksul.

Näiteks kui Eesti Rahvusringhäälingu YouTube videod said viimase kuu aja jooksul pea 1,5 miljoni vaataja tähelepanu, siis noore juutuuberi Maria Rannavälja videosi on viimase kuu jooksul vaadatud 500 000 korda.

SocialBlade

SocialBlade Maria

Selliseid numbreid vaadates tekib kindlasti mõnel ettevõttel küsimus, et miks ma peaksin maksma DELFI bänneri eest kui saaks ka teistmoodi. Ja mida aeg edasi, seda suuremaks tõusevad ka Eesti juutuuberite tasud. Juba täna on Eestis olukord, kus tuntud ettevõttele läheb juutuuberi palkamine läbi erinevate agentuuride ja ideede planeerimise kallimaks kui Koit Toome kutsumine jõulupeole.

Eestis on tuhandeid juutuubereid ehk selles valdkonnas tippu (hetkel 10 000 kanali tellijani) jõudmine on väga suur töö, millesse juutuuberid panustavad samapalju aega kui mõni startup oma idee käivitamisse. Enamus kukub läbi, kuid need, kes edukad, saavad ja peavadki sellega teenima.

Eesti juutuuberid: Creat.ly

Täna on Eesti ainsaks juutuuberite agentuuriks Creat.ly. Väga võimalik, et lähiaastatel tekib neid juurde või mõni tuntud reklaamiagentuur suudab endale tekitada ka YouTube kompetentsi.

Creatly

DELFI vs Eesti YouTube staaride vaatamised

DELFI reklaam

DELFI hinnakirja järgi on 247 000 vaatamist päevas saava päisereklaami hind 3589.- eurot (+km). Vaid 14 Eesti juutuberi päevane vaatamiste koguarv on suurem ehk ca 259 000, 51 kanali puhul lausa 459 000.

Kokkuvõttes peaksid tänased Eesti meedia “sisuturunduse spetsialistid” ostetud reklaamartiklite ja teleuudiste valguses vaatama peeglisse ning tunnetama ohtu, et ettevõtete reklaamirahad ei liigu mitte ainult televisioonist, vaid ka “traditsioonilisest online meediareklaamist” rohkem sisukamate lahendusteni.