Videoturundus.ee | Netflixi interaktiivne film “Bandersnatch”
15965
post-template-default,single,single-post,postid-15965,single-format-standard,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-theme-ver-3.6,wpb-js-composer js-comp-ver-5.2,vc_responsive
 

Netflixi interaktiivne film “Bandersnatch”

  |   Meelelahutus, Videoturundus

Eelmise aasta lõpus lisandus Netflixi esimene täiskasvanutele (16+) mõeldud interaktiivne film “Black Mirror: Bandersnatch“, milles vaataja otsusest sõltub nii filmi pikkus kui selle lõpptulemus. Erinevaid filmi lõppe on kokku üheksa.

Filmi süzee ei ole esmapilgul keeruline – 1984. aastal hakkab noor videomängude autor Stefan Whitehead looma arvutimängu, milles osaleja saab ise oma teekonna valida. Teekond võib lõppeda “igavalt” kui ta selleks kasutab Tuckersofti ettevõtte programmeerijat Colinit, aga filmis on võimalik Colin panna ka rõdult alla hüppama (või ise hüpata ja film lõpetada), oma isa ära tappa ja tema laip kas maha matta või tükeldada (viimane variant annab ainsana 5* lõpu) või jõuda veidi sürrealistliku stsenaariumi lõppu, kus näitlejale kutsutakse Netflixi võttepaigal meedik.

Interaktiivse filmi formaadis ei ole miskit uut, juba üle 50-aasta tagasi 1967 aasta Montreali Expol näidati Tšehhoslovakkia poolt toodetud maailma esimest interaktiivset filmi “Kinoautomat“, kus 9 korral filmi jooksul sai kogu kinopublik teha valikuid a’la kas mees laseb hotellitoa ukse taga koputava naisterahva oma tuppa või mitte.

Maailma esimeses interaktiivses filmis oli siiski vaid üks lõppvaatus ehk hoolimata sellest, milliseid valikuid kinopublik hääletas, jõuti kõikide otsuste puhul samale lõpptulemusele.

Netflix on ka varem interaktiivseid filmilahendusi teinud, kuid seda vaid noortele, näiteks “Puss in Book: Trapped in an Epic Tale“, Buddy Thunderstruck: The Maybe Pile või Stretch Armstrong: The Breakout. “Bandersnatch” on esimene täiskasvanutele (16+) mõeldud interaktiivne lahendus.

Samas ei ole ka “Puss in Book” loojutustuse variandid niivõrd keerulised:

Interaktiivseid filmilahendused pole kinolinadel siiski levinud, kuna need nõuavad lisaks tehnilistele lahendustele oluliselt rohkem tööd stsenaariumiga ning kordades suuremat produktsioonieelarvet.

Samal ajal on YouTubes interaktiivsed lahendused väga levinud, kus vaataja saab video lõpus valida kuidas video jätkub. Alates 15. jaanuarist 2019 kaovad küll ära YouTube videolingid (annotations), kuid alles jäävad ka mobiililahendustes töötavad lõpuekraanid ja kaardid.

YouTube soovitab kõikidel huvilistel lõpuekraane (end screen) kasutada, kasvõi vähem-interaktiivses võtmes, kus video lõpus suunatakse vaataja mõne teise kanali video peale. Kuid juba video planeerimisel tasub mõelda ka erinevate lõpplahenduste peale.